Kaks kuud ja peaaegu nädalake veel on möödas meie saabumisest siia Stanthorpe'i väikelinna. Kiirelt on kadunud see aeg siin. Tagantjärele tundub, nagu oleks kogu selle aja elanud mingis rutiinselt töises mullis. Peale tööd koju, käid pesus, valmistad söögi, loed uudiseid, ajad paar sõna majakaaslastega juttu, sööd veel natuke, pesed nõud ja avastad, et peaks juba kella järgi magama minema. Aga suures osas oligi see Stanthorpe'i tuleku eesmärk, teha tööd ja püüda natuke raha kõrvale panna, et oleks võimalik edasi liikuda, et juured alla ei kasvaks siin võsas :-) Järgmine peatus Darwin.
Nii oligi reede 22. märts meie viimane tööpäev. Tööga meid sellel päeval väga ei koormatud ning peale poolt päeva saadeti meid kõiki minema. Võtsime smoko-ruumist välja külmad õlled ja istusime töökaaslastega veel tunnikese õlut juues ja niisama vesteldes. Jaapani "hipid" andsid meile teele kaasa ka ühe kanepipläru, et reis Darwinisse lõbusamalt läheks. Jätsime selle oma töökaaslasele Jaimie'le, kes seda kraami meist oluliselt enam hinnata oskab. Enne äratulekut käisime läbi veel puhkusel oleva ülemuse juurest, kes meid kogu siinoleku aja jooksul on varustanud kodukootud kuivatatud lihaga. Varustasime mõlemad endid kolme pakiga ja nurusime välja ka retsepti. See retsept teeb mu kunagi veel rikkaks :-) Põikasime veel läbi kontorist ja nii meie aeg siin farmis lõppeski.
Ma juba jõudsin küll mainida, et edasi liigume Darwinisse, kuid pole sõnagagi seletanud, kuidas me sinna jõuda plaanime. Esialgse kava kohaselt pidime oma rendiauto jätma siia müüki ning bussiga siit 300 kilomeetri kaugusele Queensland'i osariigi pealinna Brisbane'i põrutama. Sealt edasi kohaliku lennuga Northern Territory pealinna Darwinisse. Ikkagi 2800 kilomeetri kaugusel kui linnulennult mõõta. Vaatasime omale lennupiletid valmis ning võtsime veel enne ostmist aja maha. Mõlema jaoks oli see lennukiga minek kuidagi vastumeelne. Teame, et see pärlilaevale saamine ei ole üldsegi mitte kindel ning tõenäoliselt satume järjekorda, kus meil pole sellist vedamist nagu siin Stanthorpe'is. See tähendaks, et peaksime ka muud tööd vaatama. Ja kuna farmipäevad ei ole tehtud kõik, siis peaksime nendega jätkama. Ja selleks ralliks on autot vaja. Maanus käis välja, et ostame Adise auto ära. Olime selle autoga juba nagunii juba pikalt olnud ning teadsime tema hädasid ning juba oli müügi jaoks juba nagunii remondtöökojas aeg kinni pandud, et suuremad hädad ära parandada. Mõeldud tehtud. Adisega saime kaubale ja auto oli 1100 taala eest meie ... Sinna lisandus veel remondiraha, mis töökojas kulus. Ma olen koguaeg rääkinud, et kahepeale selliseid asju ei ole võimalik pidada, aga nagu alati, kipun oma sõnu sööma.
Eelneva põhjal võib vargsi aimata, et ega me autot lennukile ikka ei mahuta ja seetõttu võtame selle Darwinisse sõidu ette mööda maanteid oma vana Fordiga. Natuke kahtlane, kas meie maanteelaev nii pikka maad ära kannatab, aga julgustavad sõnad töökaaslaste ja remonditöökoja meeste poolt annavad alust uskuda, et eelseisvad 3500 kilomeetrit on sellele vanale Fordile teostatavad. Just ... 3500 kilti ... See on pea sama palju kui sõita autoga Tallinnast Hispaania pealinna Madriidi. Aga Euroopa on ju täis pikitud linnakesi ja külakesi ning põhimõtteliselt jääb silmapiirile alati kellegi majake. Meie teekond aga viib meid otse läbi Austraalia, kus puudub igasugune asustus. Vahepeal tuleb läbida teelõik, kus kahe tankla vahe on ligi 1000 kilomeetrit ning vahepeal on tühjus ... Igav liiv ja tühi väli.
Kohalikud on meile siin reisiks õpetussõnu jaganud. Nimelt enne seda kõige tühjemat teelõiku tuleks end igaks juhuks registreerida nn roadhous'is ja anda teada aeg, millal plaanime selle lõigu läbida. Kui selleks ajaks tee läbitud pole, siis saadetakse abivägi meid otsima. Seal pole ju midagi, ei telefonilevi ega raadiolevi ... Ainult kuumus. Öösel sõita ei soovitata, kuna need känguruud, kes seal elavad, on just hämaras ja pimedas aktiivsemad ning need ei ole mingid puusakõrgused wallabe'id, vaid jõhkralt suured elukad, kellega kokkupõrge pole naljaasi. Lisaks känguruudele toodi ka kohalikud aborigeenid ära ühe ohuallikana. Nimelt ei tohi kinni pidada kui näed keset kõrbe aborigeeni perekonda keset teed istumas. Kohe kui kinni pead, pidavat auto ümber tekkima suurem punt neid ning halvemal juhul jääd kõigest ilma. Tundus naljakas mu jaoks, aga eks ma siis sõdan neist üle ... ptüi ... tahtsin öelda ümber. Kaasa palju vett ja süüa ning lisakütust. Mis see siis ära sõita ei ole :-)
Aga siis õige pea on minu uueks peatuspaigaks Darwin, kus Leemet ja Karmen juba ees ootamas. Mäletan, et lubasin endamisi, et tuttavatega ja eestlastega hoian siin distantsi, kuid mis ma siin enne oma sõnade söömisest rääkisin :-) Tegelikkus on aga selline, et sõbraliku kallistuse jagaksin igale tuttavale näole kui te vaid siin oleksite :-)
Nael kummi ...
Muide konditsioneer autol ei tööta :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar