Peale majutuse kättesaamist käisime pesus ja pühendasime väheke aega internetis olemisele. Siis aga linna peale. Linn oli selline nagu eeldada võis: räpane, üleküllastunud igasugustest ärikestest ja söögikohtadest ning inimesi täis. Seega ei hakka eraldi pilti maalima. Õhtuse Istanbuli kohta nii palju, et pole pubisid, baare ega klubisid. Vähemalt mitte nähtaval maapealsel tasandil. Vanalinna peatänaval hakkas varuka külge üks kohalik, kes lubas meid baari viia, mis tema sõnul asub siin samas, vaid 5-6 korrust kõrgemal. No miks ka mitte mõtlesime. Läksime. Koridori, sealt kitsukesse lifti ja üles. Astusime baari ... Jah baar see
Oligi, mitte klubi. Meid juhatati terrassile, kus tänu mõnusalt soojale suveõhtule oli väga mahe istuda (Novembris päris mõnus). Ka oli see esimene kord, kus nägime, et ka kohalikud joovad. Olimegi ainsad turistid seal. Tegime mõned õlled ja vaatasime, kuidas kohalikud lõbutsesid oma jõleda türgi popmuusika saatel. Ja mis veidrad tantsud :-) Igatahes olid naised baaris ilusad, kuid kinnised, joogid mitte üle mõistuse kallid ja teenindus hea. Seega võiks noorem rahvas sinna linna sattudes nina maapinnast veidi kõrgemal hoida.
Metroo (tramm) - Tõsiselt positiivne üllatus, et kuskil eemaltvaadates Türgi kaoses toimib niivõrd hästi ja organiseeritult see ühistranspordiliik. Uus, puhas, soe/jahe, lihtne, odav. Kiire ei saa öelda, kuna tegemist oli pigem trammi kui metrooga ning samatasandilistel ristmikel ja ülekäikudel pidi ka tema seisma. Pileti hind oli 3 kohalikku raha. Piletiautomaadid iga peatuse juures. Trammides kontrolle ei olnud, kuid enne peatuses olev valvur sind peatusesse ei lubanud, kuniks tasu makstud :-)
Peamiste vaatamisväärsusteni ei jõudnud. Ühes mošees käisime, kuid see polnud kumbki neist kahest suurest. Isegi nime ei mäleta. No ei olnud häälestatud sellele lainele :-)
Kohe selle mošee kõrval asus Grand Bažaar. Paradiis inimestele, kes tunnevad puudust küünarnukitundest, pealetükkivastest türgi turuärikatest ja odavast võltskaubast. Tegelikult ka. Aga jälle absoluutselt mitte minule. Mina ei suuda taluda eesti poodideski pelgalt viisakat küsimust müüja poolt, et kas ta saab mind aidata. No saad küll ... Mine eemale ja ole olemas siis kui ma tõesti tulen ise abi küsima. Ja tööpäevajärgse tipptunni ajal poes käies ... Ah ma parem ei lähe. Aga kui teile see sobib, siis Türgis käies soovitan sealt läbi põigata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar