Klassivenna juubelilt kahjutundega minema hiilides alustasime teed Tartust Tallinna poole. Enne veel läbisõit vanemate juurest. Ülikond seljast, lips kaelast, seljakott selga, hüvastijätt vanematega, naeratus suule ja tuld. Autojuhiks väsinud Angela, kes väsimusest hoolimata vapralt vastu pidas. Sel ööl kattis Eestimaad paks uduloor. Terve sõit Tallinnasse kulges kui piimaklaasis. Lennujaamast mööda sõites tekkis juba kerge hirm, et kas udu segab ka lennukite õhkutõusmist ... Aga õnneks seekord mitte.
Check-in'i tehes avastasin, et mu piletid Air Balticuga ei kata pagasi transpordikulusid. Sunniti pagasi transpordi eest Istanbuli 40.- €. Jõhker rööv. Oleks ostnud internetist, oleks pidanud maksma 20.- €. Aga kuna seda ma teha ei osanud ning aega õppimiseks ei olnud, siis sain jälle kogemuse võrra rikkamaks ja 40.- € võrra vaesemaks. Seega tuleb alati vaadata, kas pagasile on ka pilet ostetud ... Krdi säästukad ... Ma pole nii rikas, et osta nii odavaid asju :-)
Ülejäänud sõit Riiga kulges viperusteta. Paar tunnikest ootamist ja edasi Istanbuli lennule. Riias oli ilm sama jama kui Tallinnaski, ainult ilma udutamiseta. Arutasime tol hetkel, et see on vist viimane jahe ilm ning edasi alates Türgist loodetavasti vaid suur ja soe suvi, kuid nii väga hullult kuuma me ei saanud ka Istanbulis - 19 soojakraadi. Siiski juba olulilselt soojem kui harjunud olime ning tore oli vahelduseks vaid t-särgi peal õues olla.
Istanbuli lennujaamas üllatas meid passikontrolli meeletult pikk saba, mille läbimiseks kulus vähemalt tund. Üks ameeriklane meie seljataga võttis pildi kokku sõnagdega: "It's like a zoo." :-)
Peale passikontrolli saime kätte ka pagasi ja nüüd edasi linna, et järgmisel päeval tagasi olla ning võtta ette ka mõni pikem lennureis :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar