Lennujaamast välja astudes oli tunda mahedat varasuvist õhku. Hoopis midagi muud kui Malaisias. Peas kummitas selline lugu nagu Endless Summer ... mmmmmõnus :-) Edasi nagu juba tavaks - metroo ja suund kesklinna.
Läbi viperuste saime lõpuks kokku Taaviga, minu vana klassivennaga Tamme kooli päevilt. Koos seiklesime hostelini, mille olin varasemalt bronninud. Central Perk Backpackers. Võtsin puhtalt nime järgi. Nagu kohvik seriaalist Friends. No peab ju olema äge koht. Astusime sisse ja lõime lauale 6 öö eest küsitud 370 taala (Kuigi eurod ja kohalikud taalad pole päris üks ühele, on see vahe ikkagi parajalt väike, et näitlikuma üks ühele arvestada) ... Ja siis 30 taala võtmete pant ... Ja siis veel 30 taala teise võtmekomplekti pant ... Ja siis veel 10 taala kapivõtmete pant. Krt, mees, palju sa maja pantimise ees tahad!?! Ja mis me siis selle eest saime. Meid juhatati tuppa, kus oli 3 kahekordset nari ... Põhimõtteliselt oligi kõik :-) Aah, savi. Laske mul vaid pesta kuskil ja siis näidake mulle linna. Küll ma pärast vaatan selle majutuse ka üle.
Edasi tegi Taavi meile kiire läbi-mööda-ülevaate linnas. Kuhu esimesena ... No mida sa ikka ihkad Austraalias esimesena näha ... Kohalikku õlut muidugi :-) ... Ei tegelikult võtsime suuna Bondi beachile, et ookean ja liivarand üle kaeda. Nagu ütlesin, siis väljas oli pime ja pilti päiksepaistelisest rannast meile ei avanenud. Ikkagi nägi rand välja äge ja see mõnus lainetemühin ... Tahaks seda kohta juba päevavalguses näha.
Edasi linna. George street'i me juba nägime. Meeletult rahvast täis. See on linna peatänav. Nädalavahetus oli selle täitnud meeletul hulgal inimestega. Minu üllatuseks moodustasid pooled sellest hulgast asiaadid. Nagu kuradi hiinalinnas oleksime olnud. Vahet pole, igatahes oli maru selles melus osaline olla.
Peale ookeani kaemist suundusime Oxford street'ile, mis oli täis kõiksugu karvaseid ja sulelisi. Pooled tänaval paiknevatest asutustest tundusid olevat stripiklubid ja mitte ainult. Kuna Austraalias on prostitutsioon lubatud, siis tundusid pealevaadates need stripiklubid olevat terake kangem kraam. Sisse ei piilunud, sest rahakott ja reisiväsimus ... Ja ka kodune kasvatus :-) ... Ei pidanud seda vajalikuks.
Kiire kebabiring ühes urkas, mida siin linnas nagu igal pool mujalgi, on iga nurga peal. Kümme esimest taala kulutatud, suundusime nn koju. Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar